Rootsi tööle tulemisel on erinevaid põhjusi, võimalusi ning teid. Käesolev artikkel kirjeldab lähemalt Rootsi meditsiiniõpingute süsteemi ning annab juhiseid, kuidas end Rootsis arstina registreerida.
Rootsi süsteemis on arstiteaduse põhiõpe 5,5 aastat ning sellele järgneb 1,5-2 aastane AT (allmän tjänstgöring) ehk Eesti mõistes internatuur. Selle käigus töötab AT-arst iseseisvalt, kuid pideva juhendamise all erinevates haigla osakondades ning perearstikeskuses. Alles internatuuri järel sooritatakse lõpueksam.
Pärast legitimeerimist ehk arsti tiitli saamist on võimalik töötada üldarstina ehk vikariaadina. Kätt saab proovida erinevates valdkondades ning selle kaudu leida endale südamelähedane eriala, millega jätkata residentuuris (ST ehk specialist tjänstgöring)
Mõned arstid valivad mõnda aega töötada hoopis üüriarstina erinevates perearstikeskustes, kus parajasti on lisajõudu vaja kas mõnenädalaseks puhkuse perioodiks või pikemaks ajaks sellistesse perearstikeskustesse, kuhu on raske pidevat tööjõudu leida. Rekruiteerimisega tegelevad erinevad vahendusfirmad.
Kuigi Eesti ülikoolilõpetaja saab koheselt arsti tiitli, võib ta huvi korral siiski astuda internatuuri. Lähiaastatel on aga Rootsis plaan internatuur ära kaotada, ehk ühtlustada haridussüsteemi teiste Euroopa riikidega. AT tegemiseks tuleks ühendust võtta vastava maakonna (landsting) õpperektoriga. Rootsis ei ole AT ega ST seotud ülikooliga, vaid enamjaolt konkreetse tööandja või maakonnaga. Vikariaadist huvitatutel on soovitatav vaadata kuulutusi Läkartidningu kaudu, kuid alati on võimalus otse ühendust võtta konkreetse osakonnajuhatajaga konkreetses haiglas.
Residentuuri koha otsimiseks tuleb leida endale konkreetne haigla või perearstikeskus ning edasine asjajamine käib juba nende abil. Enamasti on residentuuri pikkus sarnane Eesti süsteemiga, kuid on erandeid. Näiteks sisehaiguste alaerialad nagu kardioloogia, endokrinoloogia, gastroenteroloogia, pulmonoloogia jms. Nende erialade puhul tuleb sageli kõigepealt läbi teha 5-aastane sisehaiguste residentuur ning sellele järgneb mõne-aastane spetsialiseerumine. Erandiks on ka peremeditsiin, mille residentuur kestab Eestis 3 aastat, kuid Rootsis 5 aastat.
Kuigi residentuuri aegade pikkused on erinevad, on Eestis residentuuri läbiteinutel alates 1. juuli 2012 võimalus taodelda Euroopa Arsti tõendit Socialstyrelseni kaudu või soovi korral puudujäänud aastate võrra kohapeal oma residentuuri täiendada.
Teadustööst huvitatutel tuleks ühendust võtta otse ülikoolidega. Sageli on ülikooli kodulehel välja toodud teadustöö konkurentsid, kuid huvi korral on soovitatav ühendust võtta vastutava eriala õppejõududega.
Arstiks registreerimine on Rootsis tasuta. Registreerimiseks tuleb järgmised dokumendid saata Socialstyrelseni (vastab Terviseametile):
- Socialstyrelseni avaldusvorm, mille leiad siit
- Isikut tõendav dokument: Rootsi isikukoodi omades tuleb küsida Skatteverketist nö isikutõend ehk personbevis, mis ei tohi olla vanem kui 3 kuud vana. Kui kohalikku isikukoodi ei ole, tuleb saata kinnitatud passikoopia (ei pea olema notariaalne koopia, piisab ametlikust templist, mis tõendab koopia õigsust). Nimevahetuse korral tuleb lisada vastava tõendi kinnitatud koopia.
- Eksami tõendi kinnitatud koopia. Kui tõend on muus keeles kui rootsi või inglise, peab see olema autoriseeritud tõlgi poolt tõlgitud rootsi või inglise keelde.
- Terviseameti poolt väljastatud tõend, mis kinnitab, et Sul ei ole olnud erialaseid rikkumisi.
- Varasemalt eriala omandanud arst peab saatma kinnitatud koopia residentuuri lõpetamise tõendist, kus on välja toodud läbitehtud õppetsüklid ning nende pikkused. Tõend peab olema rootsi või inglise keeles või autoriseeritud tõlgi poolt vastavasse keelde tõlgitud.
Täpsemat infot leiad Socialstyrelseni koduleheküljelt