Ajalugu

Eesti Arstide Selts Rootsis Sünnilugu

Suure põgenemisega Eestist sügisel 1944 saabus Rootsi 119 arsti ja 10 hambaarsti, nende hulgas 7 professorit, 7 dotsenti ja veel 8 meditsiinidoktorit. Rahvuslik ühtekuuluvus, töö leidmise mured ja informatsioonivajadus tõi mõned kolleegid kokku juba jaanuaris 1945. Eesti Arstide Seltsi Rootsis (EASR) asutamiskoosolek leidis aset 40 kolleegi osavõtul 6. aprillil 1945. Tähele on pandud, et omaaegse Eesti Arstideseltside Liidu viimane esimees, selle sulgemisel septembris 1940, professor Aadu Lüüs oma õnnitluskirjaga EASR-i asutamise puhul lõi aluse vabade eesti arstide ühisorganisatsiooni järjepidevuse kehtestamiseks. Esimeses juhatuses oli neuroloogia professor Johannes Riives esimehena ning kirurg Herman Rossmann, patoloog Elmar Jakobson, professor Franz Grant ja hambaarst A. Paomees. EASR pidi mitmel juhul Rootsi ametivõimudele andma poliitilisi selgitusi liikmete mineviku kohta. Ka võttis EASR endale Inglismaalt ajendatud ülesandeks ette valmistada meditsiinilist teenindust Eesti pinnal mõeldavas sõjaolukorras.

Pärast tosinat aastat vaibus EASR-i aktiivsem tegevus ja teine tosin aastaid tegutsesid ainult allesolevad juhatusliikmed. Uusi liikmeid ei värvatud. Aastal 1969 toimus algatus EASR-i tegevuse elustamiseks. Valiti uus juhatus eesotsas röntgeni ülemarsti Jaan Novekiga. Tänu tema energilisele organiseerimisele kasvas liikmeskond, võeti hulgaliselt osa EASR-i üritustest ning suudeti noori kolleege ja üliõpilasi ligi tõmmata. Leidus ka teaduslikku tegevust, muuhulgas Ülemaailsete Eesti Arstidepäevade ja aastaraamatute väljaandmise näol. Noveki eestvedamisel koguti liikmetelt nende teadustööde eksemplare ja separaate. Paljudel aastatel toimusid peod, kus ei puudunud oma jõududega “Salongiteater.”

Aastatel 1982-90 oli esimeheks silmahaiguste dotsent Peep Algvere. Aastal 1989 oli liikmete nimestikus 311 nime, nende hulgas mõned üliõpilased. Pääle selle oli Noveki agarus tegutsema pannud eesti kolleege muudel maadel ja kontinentidel. Laulev revolutsioon, kodumaise Eesti Arstide Liidu taasloomine ja tihedate sidemete avanemine Rootsi ja Eesti vahel lõid hoopis uued sihid ja võimalused EASR-ile. Algasid mitmesugused nõustamised, kontaktivahendamised, õpetamised ja abistamised vastavalt taas iseseisvas Eestis ilmnevatele vajadustele, seda nii EASR-i kaudu kui erialade piires. Töötas ka kongressistipendiumide jagamine teadushuvilistele. Niisugune laiemas mõttes abistav tegevus kestis umbes 1990-ndate keskpaigani. EASRi esimeheks nendel aastatel oli kohtupsühhiaater Ants Anderson. Hiljem olid esimeesteks biokeemik Einar Berggren ja kirurgiadotsent Argo Kõvamees.

Sajandivahetusel tuli Andersonil uuesti esimehe ülesanded vastu võtta. EASR oli nüüd tublisti nõrgenenud ja selle liikmeskond vananenud. Nooremad kolleegid olid juba rootsistumas ja neid ei olnud vähene tegevus ligi tõmmanud. EASR oli oma mõtte suurelt jaolt kaotanud ja oli hääbumas. Samaaegselt oli Rootsi hakanud vastu võtma või koguni teadlikult importima arste Eestist. Värmlandi maakonda imporditud kakskümmend noort eesti arsti tähendasid uut lootust EASRi üleelamiseks. Alates sondeerimistega 2004. a. osutus võimalikuks veebruaris 2007 üle anda EASR-i kogu juhatamine uutele väliseestlastele, kelle hulgas Karl Väärt oli sobiv uueks esimeheks. Noorem liikmeskond on tähendanud sportlikumat tegevust ja uudsusena on populaarseks saanud iga-aastased suvepäevad.

EASR-i auliikmeteks on aastate jooksul valitud Elmar Jakobson, Erik Undritz, Eldur Velliste (ainus mitte-arst), Argo Kõvamees, Jaan Novek, Olaf Kibe, Ilo Käbin ja Ants Anderson. EASR-i mahukas arhiiv asub Eesti Riigiarhiivis.

 

 

Eesti Arstide Selts Rootsis Jätkulugu (17.08.2020)

Ehk sellise peakirjaga võiks jätkata seltsi edasist tegevust pärast kõiksugu formaalsuste ülevõtmist auväärsetelt kolleegidelt Rootsis alates 2007 a. 2006 a. juhtis seltsi sisuliselt vanade olijate  ja uustulnukate juhatus. Ants Andersoni sõbralik ja kogemusterikas tugi uuele juhatusele on olnud tänuväärne ja hädavajalik. Seeniorliikmete hulgas valitses lootus uuele seltsile, mis suudaks liita  olemasolevad eesti arstid Rootsis jällegi sisukaks, eestlust kandvaks arstkonnaks väljaspool Eestit. Valdavalt Värmlandis paiknevate uustulnukate motivatsiooniks oli omakorda leida tee eesti keelt kõnelavate arstideni Rootsis. Seltsi liikmeskond oli kahanenud 2007 a. kusagil 130 liikmeni.  Seltsi kuulusid enamuses eakad kolleegid. Eesti arstide väljarände Rootsi tingisid paremad töö- ja elamistingimused.  Aastatel 2000-2012 on Rootsi kolinud vähemalt 40 kolleegi.  Uue juhatuse väljakutseks oli leida eesti arste ühendavad tegevused Rootsis. 

Suvepäevade traditsiooni käivitamisega alates 2006 a õnnestus seltsi tegevusse kaasata nii eesti arste kui ka nende pereliikmeid. See on senini hästi toimunud kokkusaamise formaalne kohtumispaik juhatuse ja – peakoosolekute kõrval. Suvepäevad on seni toimunud Medskogsjö kämpingus( 2006), Eesti skautide kodus Metsakodus ( 2007, 2009, 2013, 2016, 2019), Gotlandil (2010), ELA suvekodus (2011), Veskijärvel (2014), Ölandil (2015) . Suvepäevade osalejate arv koos pereliikmetega on olnud 15-50 inimese ringis, sh kolleegidega Eestist ning Soomest. Ülepingutamata võiks lugeda kohtumist Rootsi ja Soome eesti kolleegide vahel Ahvenamaal 2008 a ajalooliselt tähtsaks ürituseks. EASR eeskujul ja soome kolleegide tahtel loodi alus peatselt tekkinud Eesti Arstide Seltsile Soomes.

Pärast Eesti Arstide Liidu taasloomist on EASR-s olnud aruteluks liitumiseküsimus, mis sai teoks 2010.a novembris pärast liitumisläbirääkimisi. EASR-st sai seega EAL-i piirkondlik organisatsioon.  Seltsil on oma esindaja on Eesti Arstide Liidu volikogus. Marina Tuutma (hetkel Rootsi Perearstide Seltsi esinaine) ja Karl Väärt on esinenud ettekannetega Eesti Arstid Päevadel. Seltsi 70. aastapäeva tähistamine toimus Stockholmi Eesti Majas 17.oktoobril 2015 a. Ettekannete ja õnnesoovidega esinesid Eesti Stockholmi Suursaatkonna saadik, Eesti Arstide Liidu esindaja, Rootsi Arstide Liidu esindaja, Eesti Soome Arstid Liidu esindajad ning seltsi auliikmed.

EASR juhatuse liikmeid on regulaarselt kutsutud Stockholmi Eesti Vabariigi Suursaatkonna ja Rootsi Eestlaste Liidu üritustele, kus võimaluse piires on ka käidud. Seltsi sisene kommunikatsioon on tehnilises mõttes uuenenud. Seltsil on kodulehekülg www.easr.se , kus leiab infot nii külastaja kui ka seltsi liige. Seltsi koduleht teeb äsja läbi uuenduskuuri. 

Selts on arenenud ja püsima jäänud ainult tänu aktiivsetele liikmetele. Ideesid, kuidas edasi areneda, on palju. Paraku on heade ideede käivitamine nõudnud pingutusi valdavalt ajalise resursina, mis töö ja pereelu kõrvalt pole olnud kerge kellelegi.  EASR idenditeet pole viimastel aastatel nõrgenenud.  Läbi kohtumiste Eesti, Soome ja Rootsi kolleegidega on väljasettinud ühised teemad, millega seltsi juhatus oma tegevusplaanides on arvestanud.

Karl Väärt

Seltsi  esimees 2007-2020 a.

Kirjandusviiteid:

1. Novek J (Lasting P, toim): Eesti Arstide Selts Rootsis. Tartu: Atlex, 1997.

2. Anderson A: Eesti Arstide Seltsi Rootsis muutumised. Eesti Arst 2004; 83 :788-789 (nr 11).)